Järgmised põlvkonnad ei ole enam eelmistest targemad - inimeste keskmine intelligentsuse määr on aastakümnetepikkuse tõusu järel mitmes lääneriigis langusele keeranud, rääkis Yle uudiste hommikusaates Helsingi ülikooli dotsent Markus Jokela.
- Keskmise intelligentsuse kahanemist on püütud seostada noorte eluviisi, tervise ja kultuuriga. Foto: Erik Prozes
Uurijad ei oska öelda selle põhjust, aga see võib peituda tervishoius.
Inimeste andekuse määr kasvas aastakümneid tänu paremale toidule, haridusele ja tervishoiuteenusele, seda tuntakse Flynni efektina. Vähem on teada, et mitmes lääneriigis on intelligentsus langusesse pööranud.
Rahva keskmise intelligentsuse kahanemist on märgatud näiteks mitmes Põhjamaas, Austraalias, Suurbritannias, USAs ja Hollandis, rääkis Jokela. Langus ei ole tema sõnul dramaatiliselt järsk, vaid mõõdukas.
Uurijad ei oska veel selgitada, millest intelligentsuse langus tuleb, seda on seotud noorte eluviisi, tervise ja kultuuriga. „Kui vaadata noorte tervist 30 aastat tagasi, eriti mis puudutab kehakaaluriske, siis nüüd on see kehvem,“ ütles Jokela.
Seotud lood
Esmapilgul võimatuna tunduva oskuse omandamine sõltub lihtsamatest osistest, kui tegelikult arvatakse, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.
Enimloetud
4
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Hetkel kuum
Sahinad: Eleving ostab Planet42 ära?
Tagasi Äripäeva esilehele